Makseraskused.ee

Makseraskused.ee on mittetulunduslik portaal, mille fookuses on inimene, kellel tekivad või on makseraskused

Võlgade ümberkujundamine on menetlus, mille raames võlgnik saab oma võlad osadena, hiljem või väiksemas summas täita.

Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadus (VÕVS).

Isik, kes on peatanud võlgade tagastamise; isik, kes ei suuda tagastada kreeditoridele võlga.

Võlgade Ümberkujundamine

Võlgade ümberkujundamine on menetlus, mis võimaldab makseraskustega inimesel, oma võlad ja kohustused ümber kujundada. Ümber kujundamine tähendab seda, et makseraskustes inimene saab oma kohustused (võlad) osadena täita, edasilükata või väiksemas summas täita.

Väiksemas summas täitmine tähendab seda, et kohustused vähenevad intresside ja viiviste summa võrra. Edasilükkamine tähendab seda, et võlgnik saab uue maksegraafiku võlgnevuste maksmiseks ning osadena täitmine tähendab seda, et kohus otsustab, millised kohustused tuleb tasuda. Võlgade ümberkujundamist reguleerib  Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduses (VÕVS).

Võlgade ümberkujundamine on mõeldud inimesele, kes on ajutiselt maksejõuetu ja kellel on lühiajalised makseraskused. Kui isik on püsivalt maksejõuetu, siis pole perspektiivi võlgade täitmist kohandada ning järgmine samm on eraisiku pankrot. Millal on isikul ajutised makseraskused ja millal on püsiv maksejõuetus? Kõik oleneb kontekstist ja reaalsetest asjaoludest, aga näiteks kui isik on kolm aastat olnud töötu ning tal pole võimalusi tulutoovaks tegevuseks, siis on ilmselgelt tegu püsiva maksejõuetusega.

Mida tuleb teha võlgade ümberkujundamiseks?

võlgade ümberkujundamine

Võlgade ümberkujundamine on keeruline protsess ja rida formaalseid eeldusi peab olema täidetud, et sinu võlad saaksid ümberkujundatud. Mida ma pean tegema võlgade ümberkujundamiseks?

•1. Kõigepealt pead pidama isikuga, kellele oled võlgu (võlausaldaja) läbirääkimisi

•2. Seejärel pead olema Eestisse sissekirjutatud (see määrab hiljem kohtualluvuse)

•3. Lisaks pead olema vähemalt kaks aastat Eestis elanud (enne avalduse esitamist)

•4. Viimase asjana pead esitama võlgade ümberkujundamise avalduse

Kui sa pole üritanud kohtuväliselt võlausaldajaga (isik või isikud, kellele oled võlgu) läbirääkimisi pidada, siis kohus ei võta võlgade ümberkujundamise avaldust menetlusse. Soovituslik oleks, kui saad läbirääkimisi tõendada (näiteks emailidest väljavõtted).

Võlgade ümberkujundamine (avaldus)

Võlgade ümberkujundamine ei saa enne toimuda, kui sa oled kohtule esitanud võlgade ümberkujundamise avalduse. Võlgade ümberkujundamise avaldust nimetatakse ka ümberkujundamisavalduseks. Ümberkujundamisavaldus koosneb seitsmest (7) leheküljest. Avaldus iseenest on nähtav järgnevatel piltidel.

Võlgade ümberkujundamise avaldus

võlgade ümberkujundamise avaldus
võlgade ümberkujundamise avaldus 1
võlgade ümberkujundamise avaldus 2
võlgade ümberkujundamise avaldus 3
võlgade ümberkujundamise avaldus 4

Avaldus on leitav Riigiteataja veebilehel. Sealt leiad varanimekirja vormi, võlanimekirja vormi, ümberkujundamiskava ja muidugi ka printimiseks võlgade ümberkujundamise vormi.

Kuhu kohtusse tuleb võlgade ümberkujundamise avaldus esitada?

Kohtualluvus sõltub sellest, kuhu maakonda sa oled sisse kirjutatud. Maakohtuid on Eestis neli: Harju Maakohus, Viru maakohus, Pärnu Maakohus ja Tartu Maakohus.

Kohtualluvus vali selle järgi, kus maakonnas sa paikned.

• Harju Maakohus: Harju maakond

• Viru Maakohus: Ida-Viru maakond, Lääne-Viru maakond

• Pärnu Maakohus: Pärnu maakond, Lääne maakond, Hiiu maakond, Saare maakond, Rapla maakond, Järve maakond.

• Tartu Maakohus: Tartu maakond, Jõgeva maakond, Viljandi maakond, Valga maakond, Võru maakond, Põlva maakond.

Näiteks, kui sa elad Tallinnas või Keilas, siis tuleb võlgade ümberkujundamise avaldus esitada Harju maakohtusse. Kui elad Rakveres, siis tuleb esitada avaldus Viru Maakohtusse. Kui sa elad Saaremaal, Hiiumaal või Pärnus, siis tuleb ümberkujundamisavaldus esitada Pärnu Maakohtusse. Ja kui sa elad Võrus või Haanjas, siis tuleb avaldus esitada Tartu Maakohtusse.

Mis juhul kohus ei võta võlgade ümberkujundamise avaldust menetlusse?

Kohus ei võta ümberkujundamise avaldust menetlusse, kui:

•1. Avalduse esitaja suhtes on välja kuulutatud eraisiku pankrot

•2. Kohus on viimase kümne aasta jooksul enne avalduse esitamist rahuldanud võlgniku ümberkujundamise või pankrotimenetluses võlgadest vabastamise avalduse

•3. Võlgnik ei ole makseraskustes või need on ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamiseta, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada

•4. Avaldus või selle lisad ei vasta seaduse nõuetele, muu hulgas on tasumata riigilõiv

Lisaks loetleb võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadused täiendavad asjaolud, millal ei pruugi kohus avaldust menetlusse võtta:

• võlgniku pakutud võlgade ümberkujundamiskava kinnitamine või täitmine on ebatõenäoline, arvestades muu hulgas võlgniku maksevõimelisust kolme aasta vältel enne võlgade ümberkujundamise avalduse esitamist ja võlgniku võimekust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega võlgade ümberkujundamiskava kehtivuse ajal, lähtudes tema vanusest, elukutsest ja haridusest;

• võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma kohustuste kohta;

• võlgnik keeldub esitatud andmeid vandega kinnitamast või kohtu nõutud täiendavaid andmeid esitamas;

• võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 380–3811 nimetatud kuriteo toimepanemises;

• võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne avalduse esitamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletusega ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohalikult omavalitsusüksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist;

• võlgnik on ilmselt tahtlikult teinud võlausaldajaid kahjustavaid tehinguid.