Makseraskused.ee

Makseraskused.ee on mittetulunduslik portaal, mille fookuses on inimene, kellel tekivad või on makseraskused.

Maksehäire on kanne maksehäireregistris, kust nähtub võlgnik ja võla tekkimise alus.

Maksehäireregister on 2001. aastal Eesti pankade poolt loodud register makseinfo vahetamiseks.

Maksehäireandmed on teave selle kohta, kellel on kelle suhtes maksetähtaja ületanud võlg, kui suur on võlasumma, millal võlg tekkis ja mis liiki tehingust võlg tekkis.

Võlgnik on isik, kes võlgneb rahalisi vahendeid teisele isikule. Vaata täpsemalt võlasuhte alt.

 

Võlausaldaja on isik, kellele oldakse võlgu. Vaata täpsemalt võlasuhe.

Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.

Maksehäire

Maksehäire on kanne maksehäireregistris. Maksehäire tekib, kui keegi lisab sinu maksehäireregistrisse. Niisama kedagi maksehäireregistrisse lisada lootes, et ta kiiremini võla tasuks, ei saa. Isiku võib maksehäireregistrisse lisada, ainult juhul kui:

1. Võlgnik on rahalist kohustust rikkunud

See tähendab, et sa pole arvet tasunud (näiteks igakuine järelmaksu osamakse).

2. Ajaliselt on 45 päeva möödunud maksetähtpäevale järgnevast päevast

Juhul kui maksetähtpäev on 5. september, siis 45 päeva loetakse alates 6. septembrist.

3. Võlgu oldav summa on vähemalt 30 eurot

Isiku maksehäireregistrisse lisamine ja talle maksehäire tekitamine peaks täitma kahte eesmärki. Esiteks, maksehäireregister on nii öelda häbipost, mis peaks võlgnikku motiveerima, et oma võlad tasuda. Teiseks, kui soovid laenu või järelmaksu võtta, siis maksehäireregister võimaldab krediidiandjatel kontrollida sinu maksevõimet.

Maksehäire ja võlasuhe

maksehäire ja võlasuhe

Kuidas maksehäire tekib?

Maksehäirest on kõige kergem aru saada läbi võlasuhte mõiste. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (võlausaldaja) kasuks teatud tegu ning võlausaldajal on õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.

Näiteks, kui sa lähed poodi eesmärgiga külmkapp osta, siis tekib võlasuhe (ostu-müügileping). Sina oled kohustatud isik ehk võlgnik ja pood on võlausaldaja. Külmkapi eest on poel õigus nõuda sinult kohustuse täitmist ehk maksmist.

Teise näitena vaatame laenu võtmist. Sina oled isik, kes tahab pangast laenu võtta. Pank on laenuandja. Sinu ja panga vahel sõlmitakse laenuleping, millest tekib võlasuhe (tarbijakrediidileping). Kui pank sulle laenu väljastab, siis on sul kohustus igakuised laenu osamaksed tasuda.

Juhul, kui sa ei maksa külmkapi eest või ei tasu igakuist laenu osamakset, siis sa oled kohustust rikkunud ja laenuandja või pood saab edastada sinu andmed Creditinfole. Creditinfo on maksehäireregistri haldaja.

Seejärel Creditinfo avaldab sind ja võlgnevust puudutava teabe maksehäireregistris. Nii kui kanne on sisestatud maksehäireregistrisse tekib sinu kohta maksehäire.

Maksehäireandmed

Maksehäireandmed on teave selle kohta, kellel on kelle suhtes maksetähtaja ületanud võlg, kui suur on võlasumma, millal võlg tekkis ja mis liiki tehingust võlg tekkis. Maksehäireandmed on näiteks võlglase nimi ja sünniaeg, kui need andmed on avalikustatud inkassoteenust osutava ettevõtte kodulehel või juriidilise isiku portaalis võlglaste rubriigis.

Seoses maksehäirega võib tekkida küsimus, kas üldse on kellegil õigust teine isik ja temaga seonduvad andmed maksehäireregistrisse lisada? Jah on, isikuandmete kaitse seadus lubab maksehäireandmeid avaldada. Kuigi tuleb arvestada sellega, et andmetele avaldamisele on piirangud. Kõiki andmeid ei ole lubatud avaldada.

Lisaks tuleb arvestada sellega, et õigus võlgniku maksehäireandmeid edastada ei tähenda andmete avalikustamist piiramatule arvule tuvastamata isikutele (internetis, ajalehes, avalikus ruumis jne).

Maksehäireandmete edastamine isiku nõusolekuta on lubatud isikuga sõlmitud lepingu täitmiseks või lepingu täitmise tagamiseks ja edastamisel peavad olema täidetud tingimused. Järgnevalt, millised tingimused peavad olema täidetud, et oleks õigus maksehäireandmed avaldada

Millal võib inimese maksehäireandmed edastada ja avalikustada?

Andmete edastaja on tuvastanud andmete saaja isiku ja õigustatud huvi;

Andmete edastaja on kontrollinud edastavate andmete õigsust;

Andmete edastaja on registreerinud andmeedastuse (säilitades teavet: kellele ja mida edastas);

Lepingu rikkumisest on möödunud rohkem kui 30 päeva;

Kohustuse rikkumise lõppemisest on möödunud vähem kui kolm aastat, mis tähendab; seda, et maksehäire võib maksehäireregistrisse edastada ja see võib seal üleval olla veel kolm aastat peale seda, kui võlanõue on täidetud.

Millal ei või inimese maksehäireandmeid avalikustada?

Maksehäireandmeid ei või avalikustada, kui:

Delikaatsete isikuandmete korral (näiteks tervist puudutavad andmed);

Kui see ülemaaraselt võlgniku kahjustab (näiteks andmed, mis lepingu rikkumise seisukohast on ebaolulised ja asjassepuutumatud);

Kui lepingu rikkumisest on möödunud vähem kui 30 päeva;

Kui lepingu rikkumise lõppemisest (võlgnevuse likvideerimisest ehk arve tasumisest) on möödunud rohkem kui kolm aastat.

Millal võlanõuded aeguvad?

Aegunud võlanõuded tähendab seda, et isikut ei tohi maksehäireregistrisse kanda. Võlg on aegunud ehk kohustust enam ei eksisteeri.

Nõuete kohtu kaudu sissenõudmisel algab nõude aegumistähtaeg kohtuotsuse jõustumisest. Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seadusest (§ 157) on jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg kümme aastat (mis algab kohtuotsuse jõustumisest või muu täitedokumendi väljastamisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist).

Kui võlausaldadaja (isik kellele oldakse võlgu) ei kasuta õigust võlga kohtu kaudu välja nõuda, siis on tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seadusest (§ 146) tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Erandiks on olukorrad, kui isik rikkus kohustust tahtlikult, siis on kümme aastat aegumistähtajaks.

Kas ma olen võlgnik, kui mul on maksehäire?

Sinu kohta võib makehäireregistris kanne olla, mis justkui viitab sellele, et sa oled võlgu jäänud, aga tegelikkuses ei pruugi võlg ja kohustus olla tekkinud. Inimesed teevad ikka vigu ja mõned tegutsevad liiga tormakalt teiste inimeste maksehärieregistrisse lisamisega. See tähendab, et kui leiad enda nime maksehäireregistrist või saad teate maksehäirest, aga sa pole teenust või toodet kasutanud, millest võlg tekkis, siis ei tasu paanikasse minne. Tuleks uurida, kes on võlausaldaja (kellele oled väidetavalt võlgu) ja temaga ühendust võtta.

Kas tarbimislaenu, järelmaksu, liisingut saab maksehäirega?

Lähtuvalt seadusest ei tohi maksehäirega inimesele laenu, järelmaksu ja muid krediiditooteid anda. Vaata korduma kippuvaid küsimusi siit.

Maksehäireregister

Maksehäireregister on 2001. aastal Eesti pankade poolt loodud register makseinfo vahetamiseks. Maksehäireregistrit haldab Creditinfo Eesti.

Maksehäireregistris avaldatud info pärineb ettevõtetelt, kes on sõlminud Creditinfo Eestiga lepingu maksehäirete andmete edastamise ja uuendamise osas.